“Kriketi areng Eestis – algus rohujuure tasandilt”
Uskuge või mitte, aga kriketit on Eestis mängitud juba kümme aastat. Alates sellest kui tehti algust jalgpalliväljakut mänguplatsina kasutades on jõutud sinnani, et nüüd mängitakse rahvusvahelise kriketiliidu (ICC) poolt tunnustanud Euroopa turniiridel.
Esimest korda tehti selle väärika mänguga Eestis algust 1998 aastal. Eesti ärimees, kes oli käinud reisil Austraalias sai külge kriketipisiku ning oli endale sihiks seadnud selle ala edukaks muutmise ka siin, Eestis. Ta võttis Tallinnas ühendust kohaliku India restorani pidajaga ning teades tema kiindumust selle mängu vastu, korraldas matshi mõningate hämmingus eestlaste ning India restorani töötajate meeskonna vahel. Tulemus on juba ammu ununenud kuid mäng läheb ajalukku sellegipoolest. See oli päev mil Eesti kriket alguse sai.
Alguses olid India restorani töötajad kelle hulgas venelased, ukrainlased, grusiinid ja mõned hindud kes mängisid eestlaste ja siia rännanud inglaste vastu. Jutt levis ja meeskond kasvas. Jalgpalliväljakult liiguti edasi Hipodroomi keskel asuvale alale millele rajati betoonist tehislik pallimisala ning ühtäkki olidki Eesti kriketimängijad omale “kodu” leidnud.
Jeff Jarvis ühel Eesti suurearvulisema publikuga kriketimängul (2005)
Eesti mängijad mängisid üksteise vastu kuid mida lihtsamaks muutus Tallinnasse reisimine seda rohkem levis ka kuuldus sellest, et Eesti mängitakse seda mängu samuti. Siiapoole hakkas tulvama aina rohkem kriketihuvilisi. Meeskonnad Hollandist, Soomest ja Suurbritanniast kes siia saabusid ei teadnud kohalikest oludest suurt midagi ning kujutasid vaid ette milline on elu endises Idabloki riigis. Lahkuti aga naeratavate nägudega ning heade tulemustega.
Kriketimäng Eestis muutus siia reisivate meeskondade hooaja lõppu tähistavaks ettevõtmiseks. Sellised meeskonnad nagu MCC, Soome meeskond, Lords Taverners, Sir Tim Rice ja tema meeskond Heartaches tulid kõik Eestisse kriketi sotsiaalse aspekti pärast ning lootuses siit uusi sõpru leida. Mida rohkem Eesti meeskond tugevamate vastaste vastu mängis, seda enam me arenesime. Eesti meeskond võis nüüd võõrustada külalismeeskondi oma väljakul ning ise mujale Euroopasse mängima minna.
Eesti esimene võõrsil mäng toimus 2003 aastal Soomes, Helsinki 6’s turniiril võõrustajate meeskonna vastu. Kuigi meeskond sai kogenud soomlaste järel teise koha oli see meie meeskonnale väga oluline tulemus kuna me suutsime terve turniiri jooksul alistada mitmeid Taani ja Soome meeskondi. See kaotus finaalis aitas meeskonda tugevdada ning Eesti kriketile tugevama põhja luua.
Andrew Meek oma esimesel mängul Eesti koondise eest. Koondise mütsi annab üle toonane kapten J.Barry
2004 aastal loodi Eesti Kriketi Assotsiatsioon. Valiti juhatuse liikmed ning neile anti ülesanne kriketi arendamiseks Eestis. Põhirõhk oli mängu taseme tõstmine, suurema arvu kohalike mängijate kaasamine ning laste ja koolide kaasamine.
Need eesmärgid muutusid lihtsamalt täidetavaks siis kui rahvusvaheline kriketinõukogu tegi EKA-le annetuse, kinkides meile kriketivarustust ning laste ja noorte treeningvarustuse. Kuigi Eesti ei olnud ametlikult rahvusvahelise liidu tunnustatud liige loeti riiki siiski potentsiaalseks liikmeks kes ühel päeval osaleks rahvusvaheliste reeglite järgi korraldatavatel turniiridel Euroopas. Uus varu kriketipalle ja kurikaid, mida loomulikult Eesti spordikaupade poodides müügil ei olnud, aitas koheselt kriketimängu taset tõsta ning andis assotsiatsiooni juhatusele ning meeskonnale sihikindlust veelgi kõrgemal tasemel tegutsemiseks. Laste ja noorte varustus anti kohalikele koolidele ja korraldati näidismänge mida juhatasid inglased Lords Taverners klubist kes andsid kriketist suurepärase ülevaate ning muutsid ürituse kõigile huvilistele põnevaks.
2005 ja 2006 aasta jooksul käis Eestis mängimas üle neljakümne külalismeeskonna. Vana ettekujutus sellest, kuidas siia tulnud meeskond kohalikku tiimi kümne wicketiga võidab oli nüüdseks juba ammu ununenud. Eesti meeskond sai lõpuks ometi mängida tasase pinnaga väljakul milleks oli Hipodroomil asuv plats. Need kes väljakuga kursis on, teavad, et tegemist ei olnud sugugi mitte suurepärase platsiga kuid Eesti meeskond suutis siiski ka ise kümne wicketiga võita. Paljud külalismeeskonnad kes siia saabusid arvasid, et kohalik meeskond koosneb peamiselt siia elama asunud inglastest, austraallastest jt. rahvustest v.a. kohalikud ning olid seepärast üllatunud kui nägid taolisi nimesid nagu Kogerman, Burget, Kämbre ja Uueni vastaste esindusmeeskonna ridades.
Kalev KK kapten A.Burget võtab vastu karika R.Holdsworth'i käest (2007)
2006 aasta suvehooaja lõpus otsustati hakata treeninguid korraldama ka talvehooajal, sisetingimustes. Selleks ajaks oli kriketimängijaid juba üle kolmekümne ning nad ei olnud sugugi rõõmsad selle üle, et ei saa oma lemmikmängu aastaringselt harrastada. Kiirelt pimedaks muutuvad talveõhtud, külm ilm ning lumi ja jää ei anna just eriti võimalusi selle põneva mängu mängimiseks talve karmides tingimustes. Kalevi Spordihall aga oli sisetreeningute jaoks suurepärane koht. Treeninguteks renditi tenniseväljak ning igal kolmapäeval said mängijad treeninguteks kokku. Nii väikese ala peal treenides on omad miinused kuid ka plusse on piisavalt. Harjutamiseks kasutati pehmeid palle mis omakorda andis algajaile palju paremad treeninguvõimalused. Isad hakkasid oma poegi trenni tooma ning nemad omakorda kutsusid kohale ka oma sõpru. Kalevi Spordihallis jälgisid nii mõnelgi korral treeninguid päris mitmed pealtvaatajad kes alguses hämmingus mängu jälgisid kuid mõne aja pärast ka ise proovida tahtsid. See aga oli väga oluline kuna tähendas meeskonna jaoks samuti korralikku kasvu.
Koduliigaga alustati Eestis 2007 aastal mil liikmete arv oli juba piisav, et neli meeskonda saaksid omavahel mõõtu võtta. Reval K.K (KK – kriketi klubi), Tallinn Old Boys, Kalev K.K ja Tallinn K.K olid need meeskonnad mis osalesid maist septembrini toimunud võistlustel. Kalev KK võitis kapten Andres Burgeti käe all esimese hooaja meistritiitli ning läheb selle tulemusega ka Eesti kriketi ajalukku. Koduliiga mängud ei seganud Eestit külastanud meeskondade mange ja see tähendas seda, et esimest korda sai Eestis loodud esindusmeeskond ning B-meeskond andes nii väiksema kogemuste pagasiga mängijatele võimaluse end välismeeskondade vastu mängides maksma panna, andes sellega esindusmeeskonda kuuluvatele mängijatele väljateenitud puhkust. Sel suvehooajal mängiti kokku ligikaudu 60 mängu mis toimusid igal kolmapäeval, reedel, laupäeval ja pühapäeval. Eesti koondise 2007 aasta suvehooaja viimane mäng toimus Soomes Helsinki 6’s turniiril kuhu mindi koguni kahe, A ja B meeskonnaga. Mõlemad meeskonnad saavutasid väga hea tulemuse saades nii A kui B Liigas finaali kus jäädi alla Walesi A ja B meeskonnale. Raske südamega vastu võetud kaotused sel aastal ei olnud samas tagasilöögiks kuna järgmisel aastal võideti nii A kui B Liiga turniirid ning sellest saavutusest räägitakse veel pikalt.
Kalev KK aastal 2009
Järgmine, 2008 aasta, oli Eesti Kriketi Assotsiatsiooni jaoks pöördeline. Jaanuaris käis Eestis ICC inspector kes tegeleb Euroopa divisjoniga, et hinnata siinse kriketi taset. Ta oli meeldivalt üllatunud selle oskuste taseme, väljaku seisukorra, noortetöö ja tulevikuplaanide kohta mida ta siin nägi. Eesti Kriketi Assotsiatsioonile öeldi, et nad peaksid taotlema rahvusvahelise liidu (ICC) partneri staatust ning juhul kui see peaks antama, saab Eesti Euroopa viienda divisjoni liikmeks kõrvuti selliste riikidega nagu Rootsi, Tshehhi Vabariik, Kreeka ja mõned teised partneri staatust soovivad rigid nagu näiteks Bulgaaria. Sooviavaldus koos arenguplaani ja ülesannete kirjeldusega anti sisse ning EKA pidi augustiks teada saama, kas meid võetakse rahvusvahelise liidu liikmeks või mitte.
Esindusmeeskond 2007 aastal, osad mängijad puuduvad pildilt
Kiire hooaja alguseks pidid mängijad neilt plaanidelt oma mõtted tulevastele mängudele koondama. Lisaks Koduliigale oli plaanitud veel 36 mängu k.a. reis Walesi kus toimus EuroTwenty20 turniir millest pidid osa võtma ka Venemaa, Horvaatia, Slovakkia, Tshehhi, Poola ja Walesi meeskonnad. Hooaja alguses pidi toimuma mäng Läti vastu (Tallinnas) ning 20 mängu siia reisivate Inglise meeskondade vastu ning loomulikult üks ja meile kõige südamelähedasem turniir – Helsinki 6’s Soomes. Öelda, et tegemist oli väga tiheda graafikuga on leebelt öeldud. Samas läksid meeskonnad hooajale vastu väga suurte lootustega ja võtsid kiired võidud Inglise meeskondada vastu mis oli suurepäraseks sissejuhatuseks suvel toimuvale Inglismaa turniirile.
Eesti esindaja ICC Affiliate konverentsil 2009 (T.Heath, kolmas rida, paremalt neljas)
Peale saabumist Inglismaale said päris mitmed Eesti mängijad esimest korda muruga kaetud wicketil mängida. Mis oleks veel parem olnud kui eestlaste avamäng venelaste vastu? Eesti mängis kindlalt ning üsna pea olid nad oma grupi esimesed ja teel poolfinaalide poole peale suurepärast võitu Tshehhi ja Walesi kohaliku meeskonna üle. Poolfinaalis suutsid eestlased horvaate tervel viis overit enne lõppu võita ning tüüpiliste eestlastena oli seega tehtud suurepärane töö ilma, et keegi oleks midagi tähelegi pannud. Finaalis olid meil vastasteks Tshehhi meeskonda keda eestlased olid juba korra eelvoorudes võitnud kuid seekord läks mäng ülimalt põnevaks kuna mäng kestis viimase vooruni (over) kus eestlastel õnnestus kaks palli enne lõppu ka võita ning saada sellega kogu turniiri võit! See oli suurepärane tulemus nii klubile kui riigile keda kriketimaailmas suhteliselt vähe teati ning keda turniiri alguses kindlasti soosikuks ei peetud kuid mängijate mängijate jaoks oli tegemist väga olulise võiduga mis õigustas kogu seda rasket treeningut mida rahvsukoondise arendamiseks oli tehtud.
Tagasiteel koju ootas mängijaid veelgi suurem üllatus. Eesti telekanal ja ka ajaleht oli uudisest kuulda saanud ning oma kaamera ja reporteritega võidukat meeskonda Tallinna Lennujaamas vastu võtmas. Mängijad olid ülimalt rõõmsad ja nii mõnelgi oli raske rõõmupisaraid tagasi hoida kui neid intervjueeriti. Häid uudiseid tuli aga veelgi. Järgmisel nädalal sai Eesti meeskond teate, et me olime rahvusvahelise liidu partneriks vastu võetud ning mängime 2009 aastal Euroopa viiendas divisjonis. Peale aastast tugevat tööd ja arendustegevust oli Eesti lõpuks valmis rahvusvahelistel turniiridel osalema.
Võidukas meeskond Walesi turniiril (2008)
Hooaja lõpetas viimane turniir milleks nagu tavaliselt oli Helsinki 6’s. Treening ei läinud päris nii nagu plaanitud kuna eelneval nädalal kaotas meeskond kaks mängu Londonist pärit meeskonnale. Eelnevast turniirist väsinud mängijad tegid enne Soome turniirile minekut lühikese mängupausi. Osavõtusoov oli nii suur, et Eesti läks turniirile taas kahe meeskonnaga. Helsingi turniiri formaat oli selline mis jagas meeskonnad kahte gruppi; A ja B liigasse. B meeskond alustas esimesena ning võitis oma grupis kõiki vastaseid ülikergelt. Oma ülemvõimu näidati Soome meeskonna vastu finaalis kus kaotati vaid üks wicket! Eesti B-meeskond võitis oma grupi turniiri kuid kas seda suutis ka A-meeskond? Vastus – jah! Suurearvulise pealtvaatajaskonna ees võitis Eesti A-meeskond esimest korda oma lühikese ajaloo jooksul Helsingi turniiri. Igaühe arvates oli tegemist teenitud võiduga ning seda kinnitas ka see fakt, et eestlased võitsid turniiri parima batsmani, pallija ja parima üldtulemuse saavutanud mängija auhinnad. Suurepärane lõpp erakordsele hooajale. Meeskond lõpetas hooaja mängides kokku 36 mängu millest kaotati kaks ja võideti 34. Lisaks sellele võit EuroTwenty20 ja Helsingi 6’s A- ja B-liiga turniiridel. Koduliiga võitis sel aastal Kalev kriketiklubi.
Eesti võistkonnad Helsingis turniiril (2008)
Eesti võistkonnad Helsingis turniiril (2009)
Hooaeg lõppes kuid kriket oli Eestis alles algust teinud. Vaadates tagasi ülesannetele mis olid seatud siis kui rahvusvahelise liidu liikmeks sooviti saada oli seal kirjas, et kriket peab eestlaste seas saama aktsepteeritud spordialaks mida ka eestlased ise mängivad. Tegemist on väga lihtsa eesmärgi kuid ülimalt raske ülesandega. Eestlased kipuvad siiani arvama, et tegemist on vaid Inglismaal mängitava mänguga. See üllatus mida eestlaste nägudel näha võib kui nad saavad teada, et kriket on maailmas populaarsete pallimängude seas teisel kohal näitab just seda kui palju peab selle nimel tööd tegema, et ka siin seda mängu populaarsemaks muuta. Seda ei ole ka eriti kerge teha kuna sellele, kes mängust suurt midagi ei tea on tegemist väga arusaamatu mänguga mida mängitakse väga pika perioodi jooksul. Selles puudub jalgpallile omane “sära” või korvpallis teada-tuntud tempokus kuid tema positiivseks pooleks on eelkõige kättesaadavus. Kriketit võib mängida igaüks ja kuna tegemist on meeskonnamänguga siis saab igaüks, ka kõige vähema kogemusega mängija anda oma panuse meeskonna tulemuse heaks. See on mäng milles piisab ühe mänguosa valdamisest kuna see on sama tähtis kui teise mänguosa valdava mängija panus meeskonna tulemusele. 2008 aasta talvehooajast alates üritame kriketit tutvustada ka Tallinna koolides tehes selgeks kõige elementaarsemad mängureeglid. Loodetavasti saame kooliaasta lõpuks korraldada ka koolidevahelise võistluse mis lõppeks karikafinaaliga. Kohalikke ja noori mängijad oodatakse selleks, et nad saaksid tulevikus meie riiki rahvusvahelistel turniiridel esindada ning inspiratsiooni peaks andma ka pragused neli Eesti perekonnanime esindusmeeskonna nimekirjas. Plaanid mängu tutvustada nii Pärnus, Tartus kui ka Narvas on tehtud ning kui see teoks saab võib tõepoolest öelda,e t kriket on samuti Eesti sport.
Esimese koolikriketi turniiri võitjad Tallinna Inglise Kolledzhist (2009)
Eesti koondise esimene treener, Tim Filer
Eesti naiskond (2009)
Loomulikult on esile kerkimas väljakuga seotud probleem kuna Tallinna Hipodroomi väljak ei ole küll kriketi jaoks loodud aga ajab asja ära, sest on keset linna, piisavalt tisane ning seal on ka vajalikud abiruumid ja toitlustamise võimalus. Eesti Kriketi Assotsiatsioon on teinud märkimisväärseid kulutusi selleks, et 2008 aastal ehitada uus wicket, teha see pikemaks ja laiemaks ning valmistada ka harjutamise ala. Kahjuks on viimase aja kinnisvarahindade muutused teinud linna keskel oleva maa väga väärtuslikus andes sellega löögi praegusele Hipodroomile mis ilmselt kinnisvara arendamiseks kinni pannakse.
Balti karika võitjad 2009 - Eesti esindusmeeskond
Meie uueks ülesandeks on leida uus väljakuks sobiv maa-ala Tallinna piires või selle lähiümbruses. Kahjuks on seda raske teha ilma kohaliku võimu abita. Üritada kriketi vajadustest rääkida neile kes mängu ei tunne on taas väljakutseks meie klubidele, et siiski korralik väljak saada ning selleks loodame Eesti Olümpiakomitee toetusele ja tunnustusele. Ideaalis oleks klubil kaks väljakut mis annaks Tallinnas võimaluse läbi viia rahvusvaheline turniir, näitamaks kohalikele seda, et kriket on tõepoolest rahvusvaheline ning põnev mäng.
Eesti esindusmeeskond Corfu turniiril (2009)
Kaheksa aastat tagasi kui Eestis kriketiga tõsisemalt alustati, mängides jalgpalliväljakul, ei osanud need mängijad isegi unistada sellest, et ühel päeval võivad nad esindada Eestit rahvusvahelistel turniiridel Kreekas või Bulgaarias. Eesti kriket nii nagu ka Eesti rahvus on tõeliselt hea näide selle kohta mida võib saavutada siis kui inimesed teevad tööd kindla eesmägi nimel. Nii nagu Eesti tegi oma esimesi samme Euroopa Liidu poole 2004 aastal üritab Eesti Kriketi Assotsiatsioon teha sama eduka alguse 2009 aastal kohalikel ja rahvusvahelistel kriketiturniiridel.
James Ramsden
2008 november |
